Naeratav depressioon *
ma olen kujutlenud ennast hauda
sinna mulla alla
sinna sopistusse, mis on justkui mulle tehtud
ja see osati polegi nagu appihüüd
vaid elu üks külg
olime abiturentidena parajalt depressiivsed
et kujutleda ennast ette hingehoidjatena
arvates, et kõrgkooli saamatus
tingib meile hoopis teised valikud
aga läks teisiti
justnagu meile selle tumeda pimeda aja puhul halastati
ja päästeti redelil kõrgemale pulgale
ja see lagunemine ja lagundumine toimub alati
nii keha siseselt rakkudes
kui ka mõttemustrites ja emotsionaalstes reageerigutes
võib-olla kui ma oskaksin nutta õigel ajal
ei peaks ma tagant järele neid tundeid tundma
ma tunnen, et mulle on kriipivalt haiget tehtud
tunnustust, väärtustamist vähe olnud
ja kui vihasena lähen prügi välja viima
ilmub keegi heasüdamlik inimkehastuses ingel,
kes peegeldab mulle mu tegelikku olemust
mustad mõtted tekivad siis, kui arvad,
et oled oma olukorras kinni
kinni nagu mudases soos
ja sa ei saa sealt välja, sest sa vajud ja vajud
küll õpetatakse ju tänapäeval juba kõiki emotsioone tunnetama
ja 20-aastased on targemad
kui ma ise kunagi sellel ajal ninapüsti olin
matustele ei tooda roosasid lilli
tuuakse ikka, kui sa tead, mis on selle sümbol - soojus, hoolivus, armastus
ja seda ma tahan, et mu sõber mäletaks
peale nende valgete liiliate ja rooside,
mis uputasid niigi puhmas liivaküngast
ei arvanud, et pean matma oma parima sõbra
tunnen ja levin temaga ikka koos
meditsiinilises mõistes,
me suudame elatuda ka enda mälestustes, eredates mälestustes
kes paitab su pead,
kui tihud oma viimaseid pisaraid hommikumantlisse
kui väsinult unehalvatusest üles ärkad
elu on ilus
* Red Hot Chilli Peppers - Scar Tissue
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud