Arupärimine
viimasel ajal on päritud,
miks ma kiiresti ei andesta,
oli, mis oli lase minna
ehk siis justkui mul ei saa olla
väärtushinnanguid ega piire iseenda suhtes
inimesed võivad enda arust käituda nii
nagu nad arvavad,
et nendele antud hetkel vajalik on
asi ei ole ju pigem andestamises
kui sellises,
vaid teadlikkuses või ohus,
et teine inimene ei reageeri muutustele nii kiiresti
et ta suudaks oma senise elu ümber programmeerida,
et ta enam sarnaselt ei käituks
vabandus ilma käitumise muutumiseta on
ju lihtsalt sooja hingeõhu välja puhumine
kes saab omada võimu selle üle,
mida mina tunnen ja kui palju tunnen,
ja mis läbi minu südame läheb
ning, mis mitte?
keegi ei ole teinud mulle kaardistikku
peale minu enda
see, et teised ootavad või eeldavad, et
me käituksime inimestena teatud moel
on lihtsalt seetõttu,
et me ise saaksime nendega hakkama
ego tahab hoida asju kindlana
ja ego teeb väga võimsaid asju
ehk mina - mis teeb minust minu?
et ma oleks nagu kallerdis või tuulelipp
taldrikul või tuules lehvimas
mina olen ikkagi mina
ja seda enda ehitamist
(igaks üks ju valib milliste vahenditega)
teeme terve elu
kui koorikut pole,
see ei too ka häid tagajärgi,
siis jäädki piisaks ookeaniks
mis on ilus metafoor,
aga pead austama ka oma unikaalsus
selles peitubki duaalsus
Järgi luuletajat
