Взлечу
Куда-то пропала радость,
На смену пришла пустота.
Печальной разлуки сладость,
Смешинкой ушла вникуда...
В застенчивом лунном свете,
Как в омуте странных фраз.
Затих необузданный ветер,
Когда он так нужен! Сечас!
Оборвыши, некогда - крылья,
Я вылечу, верю, смогу!
С них пепел смахну и пыль я,
И снова к солнцу взлечу!
2
26/11/2023
Armastus
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Anon
Tänan kommentaari eest!
3 kuud tagasi
Anon
Ilusad puhtad riimid. Päikese poole on inimesed pöördunud juba tuhandeid aastaid. Kaamose ajal soovigem üksteisele:" Päikest!"
5 kuud tagasi
Tiina Klemets
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: tiina.klemets (Tiina Klemets)
- Lisatud: 26/11/2023 11:37
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 155
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud