Salaneeger

Kutsun vanemaid koju
näitan neile, mis kannan
on tubli olnud nende poju
uusi asju neile kingiks annan;

vaatavad, et ma edevam
olen teistest ja mõtlevad
kuidas pesamuna varakam
kui minus tihti abitut näevad;

aga uus mööbel toas
on riideid ja pesa puhas
uued reeglid minu loas
kus rikkus ja edevus vohas;

uue tapeedi ette näitasin
tööasjad eest lükkasin
aga ära ehmatasin
kui punase noa nurgast leidsin;

seletasin ära, et värvipurki avasin
sulgesin kaane ja kohta näitan
et liistud punaseks värvisin
uhkusest edasi naeratan;

ja oma ülikonda kohendan
käed laiali, olen ju rikas!
oma uue sisuga uhkeldan
nad kiidavad, et olen nutikas;

kui ära nad saadan
mõtlen, kuidas hetk napikas
et saladusi ära peidan
loeb see, et olla nupukas;

tegelikult need asjad rottisin
ja see värv oli veri
noaga naabri ära tapsin
aga perele pidasin seebiooperi;

olen salaneeger, ehk valge
kes varastab teiste tagant
et ellu jääda, peab olema julge
seega toimub igasugune jant;

naabri ihugi ei lase raisku
liha praegu küpseb ahjus
mul peab olema endasse usku
patud säästavad halvemaid aegu

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard