Emotsioonide tasakaalustamise harjutus
ma tahan välja
see kookon on liiga kitsukeseks jäänud
need tundeavaldused,
need emotsioonide puhangud
negatiivsete tunnete laviin
kas oleks seda mulle kui mägironijale vaja?
lõpetage segadus
ja lõpetage kära,
paljudel puudub veel see sisemine küünlaleek
millega ennast valgustada või vastupidi
nad muutuvad oma lambavilla sussidega liiga pehmeks
liiga tolerantseks, liiga andeks andvaks
aga ma ei anna anadeks
ei anna andeks, et minust aastakümneid vanem inimene käitub
minuga nagu sääskedega
*tüütu pinin kõrvus*
(ma võin mõista, aga
ma ei pea oma piire laiendama seetõttu, et inimene ei suuda fookuses püsida,
mõte mu peas: "karmid süüdistused, kas sa ei arva,
ühel hetkel ehk materjal pöördub sinu poole?"
aga nagu laps ma lihtsalt ma palun, et mind ei hävitataks,
loogiline, et käivitub "enesesäilitamise" mehhanism)
teised võivad andeks anda
teised võivad aru saada,
aga õnneks oleme jõudnud ühisele arusaamale
et ainult kahjustatud inimesed kahjustavad teisi
kui minu vaimne tervis hakkab sõltuma kellestki teisest
siis kriips peale ja ohutsoon
miks olla töösuhetes inimestega, kes lõgistavad vihast su lõugu?
Järgi luuletajat
