Nendest saavad need samad need
Ma ekslikult ehk pean sind omaks
Nii minu ja samas mul pole sind
Tean et ajaga ei jää miski samaks
Aeg muudab sind...muudab mind
Aeg kui võõras...ta täis on satiini
Tahet leida ja otsida.. täiustada teed
Harjudes ajaga saab seiklusest rutiini
Neist uutest saavad need samad need
Aeg võib liita võib lahutada radu
Aeg võib summutada pisarate sadu
Aeg annab naeru.. samas võtta võib
Aeg anda võib aega ning viia mis tõid
Kas sina ei karda aega mis vääramatult liigub
Küsimata meilt… kas aega teil on
Kas sa ei karda kui aeg piiridel kiigub
Aimamata endale…. meil aeg liikuda on
Aeg annab aru ja selle ära võib viia
Kord tuues rahu.. sinna… või siia
Aeg täita võib unistusi mis olnud miraažid
Aeg purustada võib selged ja matid vitraažid
Ma tunnen sind ja tundel on tahet
Ma aiman lähedust..kaugust..vahet
Igatsedes aeg liikuma meid sunnib
Meie aja igatsus igal hommikul uuesti sünnib
Järgi luuletajat
