Meelepett

Naasklina sa ennast lõid mu hinge,
kui seisin koiduootuses,
mu hingekaevus tekitasid ringe,
kus sinu nägu peegeldumas vees.

Ja tera küljest langes alla
üks kirsivärvi veretilk,
sest läksid, juuksed kuule valla,
me vahele jäi igavik.

Pöördusin, et kinni püüda
see tuule tekitatud viiv,
pöördusid, et mulle hüüda -
mind tegelikult polnud siin...

Tauno Rahnu