Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Vihm

Edevus, su tegelus, mu ees kõik nad vedeldund,
ajud pärsitult, päris hull, läbi närinud,
need pärdikud vaid mänginud- reaalsust ei väärinud,
hing käärinult, taga ajasid vaid sääri ju,
teesklesid väärikust, äriks sai ligimesi kattev muld,
ähib ja sügavamale end mähib- palumatta andestust,
timuka kirves justkui inglid taevast langenud,
see aju rakendus, möödus kasutult, paadunult,
õiges suunas iial ei sammunud, sõnad ei haakunud,
mõistus ei taastunud, ütles, et on vaba...
kui manipulatsioonile oli allunud, armetu!
Ma kisendan oma veritsevate kopsude põhjast,
kes teist ikka ise ennast mõistaks, kui katus sõidab;
rajal millel mõrad, mida segaduses silm suuda mõõta,
sulatab need suled tõrva, õkva maailm end ema üsas pöörab,
kirjaniku tindist tikitud ridades, tinglikult ta silmades,
päästa end kivistund südamest, saa teisi hinnates,
kõik sagivad kartes jääda viimaseks, vimma sees,
kogu see hirm seda ilma teeb, siirastest virgastest,
kes ei vihkand end, leides alati mooduse..jääda pinnale
ehk ta..
kunagi taipab, kui kõik lasnud üle aisa,
pole ühtegi inglit jäänud kaitsma,
maitsmas, aega mida teiste elus raiskas,
tormi tuul kiskund paljaks, taeva eest,
see fake-midagi ei varjand, mis ta maksab?
mida sa kardad, tühja kargad, salgad,
kui salvab, tahtes halba, jäite kõik rongist maha

Tugevam torm on tulemas ja ma olen jooksnud,
lootnud, et see mõõn ei korduks, mööduv ja ootus,
mu purunenud lootus, mis hoiab veel mu kooslust?
Fookus? mu igikestev moodus millest enamik loobund,
liiga popsus või liiga pompsud, kiiva keeramas noorust,
ülekohus, selles tohuva-pohhuis, miljard aastat tulevikus,
kuskil see kõik kordub

Raju Vihm ja su pilk,
mida vähesed tajusid,
võibolla tõesti on selleks vaja ajusid,
et olla südamlik, tühja ulusid,
kui mõtlematusest tulenenud tagajärjed..
su räästa süütasid..
Segadus mida külvasid, polnud küllalt deep,
et sellega lepiksin- seda mõistaksin..
Pealispind, mille all veri keeb,
oodates päeva mil kõik on selginend,
maailmas täis sõdu ja inimrumalust,
jultumust mida endale lubatud, süda..
mida ei kuulatud, teisi suunanult..
ootab meid kui inimkonda hukatus.

— M K
6
19/02/2021 Vabavärss

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

M K

Kasutaja Thoth profiilipilt

Mäster Kuus
http://www.luuletus.ee/user.php?id=142098

Info

  • Autor: Thoth (M K)
  • Lisatud: 19/02/2021 08:50
  • Kategooria: Vabavärss
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 737
  • Kopeeritud: 0


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud