Hääletu kaja

Kui on vaikus, ma kuulen
Su hääletut kaja
Mis kuulda ilmaruumi
Võlvkaare taha
Sinu südamerütmi,
trummilöökide hääli
Meie hingenabasse ühendatud
ühist hingevääti.

Üle kosmose jõe igaviku sõuab
Me armastusest vormunud täispurjedes
Kosmosetuulest tagant tõugatud laev!
Meie ainsamas kodus
Linnuteel olevas majas
On põhjatu tunnete kaev..

Mõõtmatu kosmose äärele
Koos viskame tähtede parvedele saia..
Ja siis nad lendavad üle me peade
Ilmaruumi laia.

Seal kosmose äärel, ilmapuu ülemises ladvas
On meie ühine kodu, hindamatu hinge valguse säras.
Seal kosmose ääres, on sinu ja minu
Armsa aiaga värav.
Mis on lahti, nii sulle kui mulle
Kutsudes sinna…
Oma südametes nimetame seda
Kui meie kuldset linna.

Sest hääletu kaja kiired kuldavad
Me universumi loojangu kiiri
Laiendades meie mõlema
Lõpmatuse tundes olevat piiri.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard