m7
kas olen tõesti ainus julge kes endas näeb valet
ei mängi ma mingit malet ei näe enam vahet
olen teinud halba olen teinud head lõpuks
nendes asjades ainult igayks ise teab mida tegema peab
vahest veab vahest ei vea
teadmattus mind ei hirmuta
teatud asjad kyl on südant kriimustand
isekus taas end on ilmutand
kui olen lõhkise kyna ees miskit himustand
kõik teavad saavad aru mõistavad aga ikka oma lipu hõiskavad
tõusevad võitjana
ja mina järjest võikamana
täis draama teater ja seda kõikke ise teate
kalduvused suunad kes keda kuulab
tormi käes hullan
ei ole siin kulda kui seda luurad
ahnus võib su murda
ootan juba surma kuna tahan tema sosinat kuulda selge sõnaga kõlamas
teen end ise kurvaks mõeldes miks maailm mind nii suunand
ajukoores suured mõrad
ikka istun paigal ja kõhklen kuigi süda lõõmab
panen pihta ja siis mööda iile täppi ei mõõda
see on ise paigas taippad
Järgi luuletajat
