...Saan hakkama...

...Ma istun yksinda rodul - on varane hommikutund,joon kohvi-päev algamas uus aga mul pole enam und Mul motted on uues päevas ...kes teab mis koik veel ees ,kuid mälestused möödunud ajast...ei anna mul enam und...Mida koike kyll elus on olnud-sellest romaani kirjutada voiks.Ime läbi veel olen elus nii saatus vist määratud on...Ma arvasin ennast norgaks-vastupidi-ma hakkama saan...ykski mure pole enam kui kivi, mida mina kanda ei jaksa-tulen veest ja valust läbi...kui valikut muud ei ole.Elu olen nyt niipalju näinud,et voin teistelegi nou anda..ainult tulge kysima...Siiski parem kui sul on korval keegi hea ja tugev sober,kes ka sulle elus tuge annab ja usub Sinusse.Minul on oma lapsed ja armas,kes äratavad mind elule,ma ise voiks viltu minna,sest elan oma motete sees...See mul segab reaalset elu aga mina ei hooli ju sest...ma kirjutan vaid oma ridu - paberile ,mis täitub just...

— Elisabeth

12/02/2022 Kategooriata