The Moody Blues - The Balance
Pärast seda, kui ta oli rännanud
ja ta jalad olid valusad
ja ta oli väsinud
Sattus ta apelsinisalule
ja ta puhkas
ja ta lamas jahedas
Ja puhates võttis ta endale apelsini ja maitses seda
ja see oli hea
Ja ta tunnetas maad enda selgrooni
Ta küsis, ja nägi puud enda kohal, ja tähti
Ja leheroodusid
Ja valgust ja tasakaalu
Ta nägi suurepärast täiuslikkust,
kus ta arvas end tasakaalus olevat
Ja ta teadis, et ta on
Lihtsalt ava silmad
ja mõista, nii nagu see on alati olnud
Lihtsalt ava oma meeled
ja sa leiad,
nii nagu see on alati olnud,
lihtsalt ava oma süda
ja see ongi algus
Ja ta mõtles nendele, keda ta vihastas,
sest ta ei olnud vägivaldne mees
Ja ta mõtles nendele, kellele ta haiget tegi,
sest ta ei olnud julm mees
Ja ta mõtles nendele, keda ta hirmutas,
sest ta ei olnud kuri mees
Ja ta mõistis,
ta mõistis iseennast
Ta nägi seda, et kui ta oli vihane või tundis valu või tundis hirmu,
siis põhjuseks oli mõistmatus
Ja ta õppis kaastunnet
Ja tema kaastundliku pilguga,
nägi ta oma vaenlasi enda sarnasena
Ja ta õppis armastust
Ja siis talle vastati
Lihtsalt ava silmad
ja mõista, nii nagu see on alati olnud
Lihtsalt ava oma meeled
ja sa leiad,
nii nagu see on alati olnud
Lihtsalt ava oma süda
ja see ongi algus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud