Karmaloom
Moone on toimunud,
olen ühest enda lapsepõlvetraumast üle saanud,
moone on toimunud,
see ei tähenda enam midagi,
nagu mina temalegi,
nii see peabki olema,
lähen oma teed,
sa ei pea enam kartma,
miks kunagi üldse kartsid?
Inimesed ja nende hirmud,
poevad peitu ka jäätiseauto eest,
kui kuulevad selle muusikat
Jooksevad siis, kui ei mõista,
või ei taha mõista
ning enamasti ongi see see,
keegi ei taha mõista,
ainult ennast tahavad erksa valguse käes näidata
Sa ei ole minu jaoks enam midagi muud,
kui tolm,
olid seda ka siis,
oled ka nüüd,
kaua ma ennast sinule müün?
Muuhulgas,
sinu meetodid on nuhtlus sinu ihule,
saad ka seda,
mida soovisid
Ära mässa karmaloomaga,
saad seda,
mida pistsid minu ette nii hoolega
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud