Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Paistes silmad ja kurbus

Oi, mul on nii kurb, mu süda lõheneb,
tunnen kuidas silmad on paistes,
mitte mul vaid mu tuttavatel ja sõpradel, kes
elavad minuga üle sama, mida minagi,
tunnevad mulle kaasa

Ja ükski valuvaigisti mind ei päästa,
kui vaid mu enda võimalikkus nutta ja vabaks anda,
kogu see valu, mis on mu sees
katkise lubaduste näol

"Lase vabaks,
lase vabaks"

Ja kui see üüratu kurbus ükskord läbi saab,
saan ma aru, et ma olen lihtsalt üks mehike süsteemis,
ei muud,
kes täitis oma rolli.

Pean lõpetama selle, et igaüks võib suhtuda minusse nii nagu heaks arvab.
Ei, ka mul on standardid ja kui sa ei käitu hästi minuga, mis vastutasu sa ootad.

— Zero
65
14/06/2022 Kurbus

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Zero

Kasutaja Zero profiilipilt

Kirjutan teadlikult, vahel ka alateadlikult.

Kirjutan selleks, et vabaneda, vabastada ja puhastuda.

Usun fööniksitesse. Tuhast saab korduvalt tõusta.

*** Vahel ikka viskan nalja ka.

Info

  • Autor: Zero (Zero )
  • Lisatud: 14/06/2022 04:17
  • Kategooria: Kurbus
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 1310
  • Kopeeritud: 5


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud