Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletajad Jututuba

Paistes silmad ja kurbus

Oi, mul on nii kurb, mu süda lõheneb,
tunnen kuidas silmad on paistes,
mitte mul vaid mu tuttavatel ja sõpradel, kes
elavad minuga üle sama, mida minagi,
tunnevad mulle kaasa

Ja ükski valuvaigisti mind ei päästa,
kui vaid mu enda võimalikkus nutta ja vabaks anda,
kogu see valu, mis on mu sees
katkise lubaduste näol

"Lase vabaks,
lase vabaks"

Ja kui see üüratu kurbus ükskord läbi saab,
saan ma aru, et ma olen lihtsalt üks mehike süsteemis,
ei muud,
kes täitis oma rolli.

Pean lõpetama selle, et igaüks võib suhtuda minusse nii nagu heaks arvab.
Ei, ka mul on standardid ja kui sa ei käitu hästi minuga, mis vastutasu sa ootad.

0
Zero 14/06/2022 [Kurbus]
SAADA LUULETUS SÕBRALE
Zero
Kasutaja Zero profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info
Loe järgmist luuletust
Vali teema: Luuletusi, mis on selle luuletuse sarnased ja mida sa pole veel lugenud, meil kahjuks ei ole
Vali suvaline



Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse