Sõima jah mind
Sõima jah mind ja ütle, et olen mõttetu
Ma olen lasknud inimestel enda peal tallata
Aga enam ma ei lase
Usaldus on nagu paberileht,
kui korra kortsutad, siis
sa ei triigi enam neid volte sirgeks
Need murdekohad jäävad sisse
On, kuidas on,
ma ei tea, kas vaikiv viha on parem,
kui räustav ja purustav viha,
aga samaga vastata ja riidlema ja karjuma hakata,
kelleks pead ennast?
Kui arvad, et ma pole piisavalt hea,
siis milleks mind üldse värbasid?
Inimesed ei oska tulla toime enda tunnetega
ja siis õrnahingelised peavad seda teiste prügi
taluma ja kannatama ja vastu vahtimist mitu korda saama
enne kui saavad aru, et nende koht ei ole seal,
kus neid ei väärtustata
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud