Ärevus

Inimesed rapsivad, rapsivad,
kuni mõistavad, et rapsimine ei too enam mingit kasu
Selle rongi pealt tuleb maha astuda
Aga kuhu poole?
Kuhu edasi?

Kas joogi, söögi või tablettidega tuimestada oma ülitundlikkuse taju, et olla vähem teadlik sellest, mis toimub ümberringi?
Sest nii me võtame ju maailma vastu:
läbi enda ja enese kaudu

Ärevus ei lase mul olla,
süda on rütmist väljas,
linnatempo ei sobi mulle

Kui kunagi saan endale kuldsed käed või
leian endale inimese, kellel on olemas need kuldsed käed,
siis kolin maale elama

Nii paljugi ärevust võib lihtsalt puu naljale toetudes
ja seda siginat-saginat lehtpuu põõsastes ja puudes jälgides
kaduda

Ärevus on inimmõtete poolt loodud paanika:
retk kiirustamisse
justkui oleks aeg piiratud ja aega on vähe ja meil on vaja rohkem,
selle asemel, et tõeliselt nautida ja kohal olla

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard