Valusalt isekas
Valusalt isekas, kas selleks, et surra?
Kuidas pääseda sellest elust nii,
et saladused kaoksid koos minuga?
Sa ehk mõtlesid.
Ehk mõtlesid armastuse tähendusest?
Miks hoiad käes igaviku tule all minu papsi raamatuid?
Mis meist küll niimoodi saab?
Mis pilk oli Su emal kui nägi mind uksele nõjatumas
kohe kui Su enda naine silmapiirilt kadunud oli?
Miks ma meenutan kõigile, kui kallis ja hea Sa olid?
Kas see ei lõhna kahtlaselt?
Miks ma kinkisin Sulle lõhnaõli,
kas selleks, et ma ei tahtnud enda sisse vaadata ja lihtsam
oli Sind ette sööta teistele, et ma ei peaks tundma
kurvastust ja piina kui Sa mulle ei vasta?
Või et Sina ei peaks tundma m i t t e m i d a g i?
Appi, see on nii ebareaalne, et mu süda teeb ümber oma vatsakeste ringe,
lein tõesti viib meid kohtadesse, kus me enne ei ole käinud,
mida enne ei ole avastanud,
millesse enne oleme kartnud vaadata?
Mul oli väga vaja seda õppetundi,
aga mitte sellepärast, et Sa sureks või, et Su elu lõppeks,
ma tean võimalusi, kuidas see oleks edasi läinud,
külg - külje kõrval nagu ikka, ei midagi ütlemata,
võib-olla olekski olnud see piir,
vahepeal ma mõtlen, et miks ma ometi teadsin liiga palju?
Ja vahepeal lausa keelasin rääkida, et ma ei teaks,
et ma ei taha teada, nagu Sa ise ütleksid,
osasid asju lihtsalt ei taha teada, olgu nad siis head või halvad,
aga selleks, et korraks ei peaks mõtlema iseenda tunnete peale.
Ma oleksin Sind blokeerinud.
Ma oleksin Sind põlastanud ja vihanud.
Sa oleks haiget saanud.
Siis me oleksime leppinud, nagu ikka, ajaga,
muutuste tuulega,
Sa ei viitsiks närvi minna ja ma ka ei viitsiks,
võib-olla me olimegi üksteise jaoks lihtsalt küpsemas väga stabiilseks.
Ma ei oleks kunagi loobunud oma suhtest
ja Sa oleksid elu lõpuni pealt vaadanud seda teise naise kõrvalt
ja juba need salajased kohtumised hakkasid tekitama mingit elevust ja põnevust, milleks,
sest mu enda suhe ei paku mulle nii palju,
et ma saaksin seal ise olla nii nagu ma olen?
Milline õudusunenägu.
Valel ajal vales kohas.
Ma ütlen õigel ajal õiges kohas.
Ma mõtlen ainult endale, mina sain jälle oma asjadest pääsetud,
et ma ei peaks iseendale otsa vaatama, mis töö mul iseendaga tegemata on ja eks Sina tegid oma viisidel seda ka edasi ja pead ikka pealt vaatama, kuidas teised oma vigu nüüd alla neelavad.
Miks Sa kondasid mu unenägudes nagu
süstlavahetuspunktides?
Peab eemalduma, muidu ollakse liiga lähedased.
Jälle kolmnurk.
Ei midagi uut.
Jälle.
Sama teema kordub taas. Ei midagi uut.
Seni kuni see muster saab läbi,
pestud ja triigitud.
Järgi luuletajat
