Kestavärin (shell shock)

Mil veel enda nime mäletad
ning mis on su eelmine elu
siis minevikku lootusetult matad
kogemused on sinust vorminud lelu;

sa istud ja vaatad aknast välja
ning ehmatad, kui käib pauk
mõni tüütu heli ei tee ka nalja
ohvri meel on nii rauk;

kunagi avamaastikul jahiti
kõiki kes näitavad hambaid
ja kui ohvreid leiti
õhati neid nagu lambaid;

üle kaeviku vaenlased meelitavad
lootus lubab igasugust
aga su kamraadid kõik surevad
ning sa näed valgust;

ei saa loota tehnika kaitsele
kui napib jõudu ja mõistust
jäävad lihtrahvas ja sõdurid saatusele
lootma selle armust;

me kõik tahaks oma vaenlast
kaasa võtta, mil suremas
kasvõi rebida teda kaelast
eesrindel, mil ise pihta saamas

kui ma sulle silma vaatan
siis näen piina ja põrgut
ilma pärimata vabalt oletan
su vaimset varingut;

selleks kestavärin kahurist
mis mõjutanud sind suuresti
pole sinus midagi endist
ja elad sõjas kogetut üle uuesti

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard