Kured toovad lapsi?!

Lapsi võib saada igal ajal
kas ikka võib, kas ikka saab
kas kurg toob need kapsapõllule
või hiir vuhistab heinaküüni
kust need lapsed tulevad
kui aeg tiksub ja tiksub
nagu loendavad pead seda aega
kes ammu siit lahkunud
millal, millal

ammu enam pole meie generatsiooni peatõrvik
lapsi saada ja lapsi kasvatada
sest enam me teame, mis vastutus sellega kaasneb,
milline lapsepõlv meid ennast saatis ja kuidas me ometi
ise
ei tahaks teha samu vigu enda laste ja lastelastega
inimiga pikeneb, meie lapsed,
vaesed emad ja isad, kes ootavad saada vanaemaks, vanaisaks
aga ei saa, sest nendel on karjeristidest pojad ja tütred,
kes on võtnud oma firma või oma bändi
nii südameligi
et sellest lahti saada oleks vähilik liigutus

nii, et nad on sunnitud olema selles karmas
et nendel võib-olla kunagi ei pruugi olla ei pesatütrekest ega -pojakest,
keda oma pappa-mamma tarkustega toita
sest nende lapsed tegid oma valikud vastavalt nende lapsepõlvele

ühtlasi, on see kurb, ma mõistan
samas lapse eostamiseks ja ilmale toomiseks läheb napp 9 kuud
aga mis selle pambuga siis edasi peale hakata?
ta vajab ju asju, et siin eksisteerida
just materialistlikule poolele ongi tänapäeva vatitupsuvanem aina enam keskendnunud,
see, mis jäi puudu (asjad) või see, mida ei saanud katsetada (veganid)

Olgu, kuidas on, meie uued emad on 35-45
ja rõõmsad ja rahulolevad,
kui saadavad ülikooli oma lapsed 60-65- aastaselt, sest ka nende
eluiga tänu hingamisaparaatidele on pikenenud
max 70-80 ikka

ja kas nemadki hakkavad meile lapselapsi tootma, juhul kui meie
"oma projekt" nimega laps
valmis saame?
ja kuhu jääb meie karjäär?
kuhu jäävad need lapsed?
kas ainult lapsehoidjate kasvatada, koduabiliste juurde, vanaisa-vanaema juurde maale või linna, sest meil pole aega pilku tõsta oma nutitelefonilt

või on nad hoopis "namaste" vanemad, kes kasvatavad lapsi kommuunides
võilillekülades
massilises armastuse ülekülluses, kus kõik on sõbrad ja armukesed,
aga kus alateadlikel tasanditel levib kadedus ja puudus,
puudus kindlustunde järgi, et kõik on ühine ja väike stktuuriüksus nimega "pere" jäi mooodustamata
kärgpere - mesilaspere
jah, see eksisteerib

Oleme, kuidas me oleme,
tulevikku ette me ei tea,
võimalik, et robotid teevad siis pool osa meie sünnitamise ja laste kasvatamise tööst
ja meie kui humanoidide evolutsioon läheb teistpidi kui oleme esialgu osanud arvata

Austan neid, kes on võtnud soovi endast kasvatada lapsevanem,
mitte kasvatada lapsi, sest just inimestena me sirgume oma laste kõrval,
kes ei suuda mõista, et laps on su elu kõige kaunim õis kogu paradiisiaias
peab veel muudes aedades ringi käima

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard