Vabandused
ma ei pea vabandama
ma leian, et ma ei pea vabandama,
aga vabandan siiski
armastuse pärast
armastuse ja hoolivuse pärast
et minu tuksuva südame sees see õngitseb
see on olemas see räägib seestpoolt
nii ma olengi
liiga hea, et olla tõsi
headus ei anna alati tulemusi
kui pead olema konkreetne
ja kui vaistlikult tajud kõigi teiste vajadusi
võimalik, et see ongi uue ajastu tüüp- uue ajastu tüüp juht
vaistlikult tajudes teisi
igaühele tema kõige kõrgema nägemuse järgi
igaüks valigu südame järgi
omale nii amet kui ka elukaaslane
milles ja kellega veedab kogu oma elu
elu kõrbes ei ole justkui eriti põnev
seal puudub flora ja fauna
seal lihtsalt üks liiv liiva tera otsas
lõputu väli
kus isegi väsinud kaamlid veavad oma rasva küüru sees
et sellest joobuda eriti kuumadel päevadel
milline ime!
kui koju longid üksinda
olnud sul ees baar 1 või baar 2
aga sa ikka pole õnnelik
kui vaatad neid kes pool umbe joonud
nii et ei mäleta oma kortermaja numbritki
ja vaatad mind pilguga,
miks ometi lähete,
kus teid oodatakse
ja miks ometi te elate teisel pool
tulin ainult selleks, et mitte metsas juua
keda sa lollitad
valel on lühikesed jalad, öeldakse
sõnad armastavad öelda igasuguseid asju,
neid mis hetkes tunduvad sobivaimad
aga ilma tajuta, ilma tunnetuseta
on ka sõnad tühised ja mida suurem on tunne
seda väiksemad on sõnad, mida soovitakse väljendada
ma teadsingi kõike,
petsin ennast korduvalt mõtetega, et ma ei tea,
sest tegelikult ju ei tea ja müsteeriumid on head,
aga tuleb välja, et kui on piisavalt valvureid, kes kinnitavad
ühte ja sama repliiki,
siis ju nii oli
kollasest taksost lahkuvana
kurvade silmadeni
kas ka see on üks lõputu manipulatsioon?
kas öö otsa rääkimine on lihtsalt ainete kombinatsioon?
võimalik!
see kõik on võimalik
nii siin kui sealpool piiri
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud