Armastus
Hommikul
kui silmad avad
ei oota ma Sind Werneri kohvikus
suur latte kruus käes
et rääkida maailma asjadest
või tunnetest, mis jäid ülikooli seinte vahele
loengumaterjalide kaante vahele
Ei räägi Emajõe ilust
ei räägi Tartust kui Pariisist,
mis mulle kangastus 2010-ndal aastal
Ma olin üksinda selles linnas,
aastaid tahtnud vabadust ja siis lõpuks sain,
sain iseenda mõtted ja iseenda tujukad sõnad
enda nukrameelsusele toetuseks
Hakkasin otsima tühjusele täidet
Vaimustusin, olin elujões, eluväes,
kuni tundsin, et selleks, et olla tasakaalus,
peab mul olema teine pool, kas passiivne või aktiivne,
aga olemasolu on vajalik
Ja siis ühel külmal detsembrikuu ööl
ma avasin oma akna
imetlesin langevaid lumehelbeid
ja jutustasin Sulle selle loo,
kuidas mu südamesse on kodeeritud üks tõde,
mis vermitud on sinna aegade algusest,
parimate meistrite poolt
Armastus.
Järgi luuletajat
