Päikest su tuppa, rõõmu su rinda, hellust su põue, nalja su õue!
olen hull sõitan edasi tagasi ratastooliga närvitsen ütlen ema on surunud maksan kätte õhtul olen üleval löön ennast võtge ühenust hullud astid
Isa hääl on telefonis nagu mõnel näiteljal. (Mis see pisar kurku ronis, seal on kitsas olla tal!) Mõelda vaid, et hoiab toru kõrva äärs isa, ja mina vaikin nagu loru - muidu kõva kisaja ...