Liiljan
Järgi
Alles põhikooliõpilane:)
Vanur
elatanud vanuri
elukogen´d silmadest
peegeldub mure ja rõõm
värvikirev elu
iga ta rakk
on kogenud korra
täielikku armastust
viha ja hirmu
kanged jalad
on kunagi
tantseldes lennanud
armsama juurde
praegused tundetud käed
paitasid kunagi hellalt
laste õrnu kiharaid
töötasid põllul rakku
terve keha on väsin´d
tüdin´d kirjust elust
nüüd jääb vaid üle anda
tarkused nooremale põlvele
Surm
hääletult kui vari
liigub inimkonnas surm
ta ei ole päriselus
kuri ega julm
surm teeb mis vaja
mis kohuseks on tal
muidu oleks terve maailm
ülerahva all
ei ole temal vikatit
ei musta keepi üll
pole nagu timuaks
kel verine on süll
surm liigub hääletult ja tasa
vaikne on ta viis
et eikeegi iial kardaks
ootmas paradiis
Väike Kurat
ta hinge puges kurat
nüüd nagu väike pagan
tõukab, lükkab, lobiseb
ei kuula üldse sõna
see pole üldse tema süü
ei tahtnud tema seda
see oli hoopis teiste viga
nad olid liiga õelad
nüüd pole sellest pääsu
ei saa ta ise hakkama
peab keegi appi tulema
ja välja aitama
seestunud olekust
on raske välja tulla
kui valgusest sai pimedus
ja hinge puges kurat
