RAQ
Kas oled näinud vaesuse silmi,
meeleheidet, kurbust ja valu?
Kas tead pekstute hingi,
ohvrite koormat, palju ta talub?
Kui süüa ei ole anda,
laste silmad pisaraid täis,
kui riideid pole, mida kanda
ja soojus toas olematu näis.
Kui isal ei ole tööd
ja emal saand otsa jaks-
nuukseid summutab öö,
hing kildudeks praks ja praks!
Et raha ei olegi tähtis,
ütleb see, kel eal pole puudust.
Ei õnne küll raha eest ostaks,
kuid elule murrad sa truudust,
kui peret ei jaksa toita,
pole kedagi, kes su eest kostaks.
Oled näinud sa vaesuse silmi,
ilmselt mõnigi nimeta hauas.
.....
Mis saatus siis täna arvab,
kas on peksta või paitust vaja?
Inimene kui ettur sel laual,
kas leiab ta selle raja,
mis välja viiks südamevalust,
päästaks elust, kus värvid kõik hallid.
Kes koristaks nõrgad jalust,
puhuks puhtaks me hingele kallid?
Saatus käib ja painab ja painab
katki kraabitud minu peod,
pole jaksu, võid peksta sa aina,
annan alla, sa silmus vaid seo!