maolensina
ma olen omaette udus jalutav kass, kes sihib sihtimatuse piiridesse
***
kesest kogu seda kaost
mis paistis nii lõputult suur
ilma alguse ja lõputa
oli ainuke asi
mida ma silmaga eristada oskasin
sinu naeratus
ainuke asi mida ma kuulsin
oli su südame tuksumine
me ümber käis sõda
aga esimest korda üle pika aja
ma olin päriselt õnnelik
siiralt ja kogu südamest
üdini õnnelik
***
eile öösel käisin ma väljas
ja lihtsalt jalutasin
mööda linna
täiesti sihitult
mul ei olnud kaasas kella
ma ei teadnud midagi
linn oli justkui mahajäetud
ei ühtki autot
ma ei näinud mitte kedagi
mul olid jalas
mulle suured riided
sest nendega tunnen
end turvaliselt
jalas olid venna plätud
et ma meeles peaks
mind ju oodataks koju
tänavavalgustid
saatsid mu linna teise serva
seal ei olnud ühtki maja
veel vähem siis mõnda inimest
teepeal kõndis vastu
ainult üks kassipoeg
keda siiani meenutan
ma lihtsalt jalutasin
täiesti sihitult
ja mind valdas
täiel .....