Sõnale mustlane leiti 4 luuletust
Mustlane
Mustlasele julgelt vannun:
mul ei ole raha!
Kadedaks ja valelikuks
sõimab vanapaha.
Kuigi minut tagasi just
pidas ausameelseks,
lootusetult lahkudes
sai tädiks kibekeelseks.
Mustad silmad võiksid näha
pangakaardist läbi –
kaardiseisul, nagu ikka,
kõigi au ja häbi…
Kui sa pilgust puhast tõde
välja ka ei loe,
ära oma näppudega
rahakotti poe!
/Mari*Uri/
Kaarnakivi taak II
Jaanil koera kunagi pole olnud
ja nüüd tema kodus keegi koolnud
kolistab rehetuppa ukse taga
niipea peremees ei maga;
kui esikus jälle teha kolinat
kuulda vene k. läminat
Jaan tõuseb ja püstoli haarab
peeruvalgel tasa tatsab;
kaame limane lõust vaatab
end abituna jälle avastab
seekord punule paugu saab
teist korda oma lapse kaotab;
nüüd maetakse mustlane aida alla
ent kaarnakivi taak on endiselt valla
metsloomad haua üles kaevavad
peremehe lammaste asemel liha vahetavad;
uuel päeval kell kuus hommikul
uduga heinakuu koidikul
kargas mustlanna püsti uuest .....
"Otsin su isa konte, aga ei suuda eristada neid orja omadest"
Olen kosmopoliit,
nagu ütles end Diogenes olevat
Justkui mustlane,
liigun sinna, kus on soojem koht,
palmipuud ja ahvid, kes tarbivad alkoholi
Kus ei ole sini-must-valge,
on hoopis lilla-kollane ja must
Ja nii on
Pealegi,
mis on šovinism toonud?
Ainult sõda, sõda ja veel kord sõda
Ah jaa,
mul tuli midagi meelde,
kas kosmokraatia niikuinii meid ees ei oota,
seda siis, kui tõesti tahame kunagi tähtede poole lennata ja maailmarahu leida?