Me kõik jääme vanaks

(salm1) Nõnda tihti oled ennast avastanud mõtetes
Kuhu kiirustama peaks ja mida kõike jõuda võiks
Elu mõnikord tõstab sind linnuna taevasse
Vahel raske kivina porisse kinni jääd.

(ref) Me kõik jääme vanaks, tead seistes peegli ees
Aegade liiva oled ükskord tallunud oma tee
Iga uus päev loob võimalusi avastada maailma
Käimata teed on ootamas veel meid.

(salm2) Kui vähe meil on aega teineteisele
Tihti vaikus sõnadega võideldes peale jääb
Olla sellega koos, keda tõeliselt armastad
Ei pea ju olema väheste õnnelike privileeg.

(ref) Me kõik...

(salm3) Teeb meie valikuid vääramatuks aeg
Nagu miljon tähte taevas
Neid kõiki püüda me ei või.

(ref) Me kõik...

Elu mõnikord tõstab sind taevasse.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard