:)
tegelikult on mõeldud see lauluna. :)
Nüüd läbi on see.
Enam pole olemas meid-
Kõigest sina ja mina.
Möödunud on päevi,
Ikka veel siin istun ja mõtlen.
Haav mu südames kinni on kasvanud,
Ent armid jäävad.
Nüüd tuimalt sinust mõtlen,edasi ma lähen.
Lähen edasi !
Refr .
Sinust ei enam kauem kinni hoida saa.
Olen su kaotanud oma vigadele.
Nüüd elu uut ma alustan taas.
Taaskord ilma sinuta.
Ei enam su kauneid sõnu kuulda ma saa,
Oled läinud,kadunud tundmatusse, kadunud mu elust.
Mida tegema pean ma nüüüd?
Siin ma laman.
Kaisus vaid padi ning üksindus.
Silmist peegelduvad tuhmunud mälestused,
Mis ei enam asu anna rahule hinges.
Mõtetes olen ikka veel sinu soojas kaisus,
Tundmas igat su keharakku.
Kuid nüüd on hilja, liiga hilja,et öelda
’’andesta’’
On hilja !
Refr .
Sinust ei enam kauem kinni hoida saa.
Olen su kaotanud oma vigadele.
Nüüd elu uut ma alustan taas.
Taaskord ilma sinuta.
Ei enam su kauneid sõnu kuulda ma saa,
Oled läinud,kadunud tundmatusse, kadunud mu elust.
Mida tegema pean ma nüüüd?
Tean et kunagi leian ka mina oma taeva.
Lootus ainuke,mis veel lohutuseks mu eluteel.
Refr. ...
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Geidi Zibo
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: kazawa (Geidi Zibo)
- Lisatud: 13/05/2011 23:41
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 2478
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud