Tõmmis

Miski kleepub prao vahel
kõht koriseb, peab nuuksu
see suhe ebaõnnestumise tahel
oma kehaga pärast puuksu;

vähemalt end täis ei teinud
aga, kui teki all end liigutan
arvasin, et ära haisenud
mil enda kere tõstan;

siis gaasikamber jälle lahti läheb
mõtlen, et kuidas see võimalik
et hais tagasi tuleb
mu mõte sellele põhjalik;

kuidas puhkpilli muusika
end riide vastu kleebib
mis reageerib, kui füüsika
seda madratsilt lahti kraabib;

isegi diivanil tõustes
taas hakkan lehkama
gaas end trussadele liimides
saab nagu tõmmis all olema;

ringi liikudes käib lõhn kaasas
niikaua, kuni pesu välja vahetan
nagu kahejalgne peaekapsas
oma feromoone levitan;

pean siis ostma lõhnakuuse
et ümbritsev värskus ei läheks luhta
pihin ausalt selle avastuse
mis tegelikult käib me kõigi kohta

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard