Mälestused klaaskuulides
Riiulil iga mälestus oma klaaskuulis,
ise istun kiiktoolis.
Mõtlen, et kui tore oli temaga,
kuid siis tuli ta selle kirjaga.
Võtan kätte ühe mälestuse,
avan kapiukse,
peidan ära selle pettuse
ja loon täieliku pimeduse.
Istun ja nutan.
Sel mälestusel ma hüüatan,
enda sõpra sellega hoiatan,
korraks seisatan
ja midagi seletan.
Kuid ühel hetkel läinud ta oli.
77
07/06/2023
Elu
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Anon
Gerli peab õppima endale teadvustama, et teismelise iga ongi säärane seinast seina tunnete kõikumine. Kus õpitakse kogema väga erinevaid tundeid.. Et nii on see juhtunud ka tema isa-ema, kõigi teismeliste ikka jõudnutega. Lapsest tüdrukuks, tüdrukust-naiseks saamise valus-rõõmus- okkaline tee. Aga see läheb mööda, eriti, kui ei istuta tundida ja päevade kaupa sääraste tunnete virr-varri sees ega haletseta ennast. Vaid antakse elule pihta. Jõudu ja sitkust selleks!
10 kuud tagasi
Gerli V.
elu on tunnetekarusell, aga päike tuleb ka peale kõige pimedamat ööd<3
Info
- Autor: Kelly.9459 (Gerli V.)
- Lisatud: 07/06/2023 10:28
- Kategooria: Elu
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 136
- Kopeeritud: 1
