Tuhmuvad tähed
Tuhmuvad tähed, nii kirkad.
Erksate aegade kurb vari.
Inimesed liig virkad,
ent ennast ei hari.
Et näidata oma võimu,
rajasid postid, mis vargsi,
võtavad aina tähtedelt lõivu,
varsti tuled kinni plaksti.
Peagi pole enam tähti,
siis tuhmub ka minevik,
mil neid samu tähti nähti.
Jääb vaid lavasoojendav videvik,
kellele järgneb pime vaikus,
tabav hiline kahetsuse rõskus.
Tuhmunud tähed, nüüd nähtamatud.
Vahel siiski vaatama satud,
neid tähti, mis olematud,
lootes ehk üks sisselülitatud.
1
20/07/2023
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Anon
õnneks ei ela linnas. Tähed, kuu taevas, päikese tõus ja loojang kuulub loomulikuna osana mu elu juurde. Ei pea selleks linna korrusmajast maale sõitma, et seda kõike näha.
9 kuud tagasi
Anon
õnneks ei ela linnas. Tähed, kuu taevas, päikese tõus ja loojang kuulub loomulikuna osana mu elu juurde. Ei pea selleks linna korrusmajast maale sõitma, et seda kõike näha.
9 kuud tagasi
Remi-A Limbak
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: ChrisRWizdom (Remi-A Limbak)
- Lisatud: 20/07/2023 20:47
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 126
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud