Vormel1

Kui Juku oli 10 aastane
ja oma õega mõlemad kodused
igav toas ja õues ilm sitane
loeb siin avastused;

ükskord ses eas käisime vanemate toas
ja voodi alt leidsime üllatusi
akrodionit, ajakirju ja kärpsepiitsa isa omas
kuid emal samas muid eelistusi;

kingakarbist leidsin 4 kommi
igas erinevas värvis ja pikad
mõnel ots läinud ka lõmmi
kuid plastikust ikkagi need elukad;

tagant nuppu vajutades
põrisema kõik hakkasid
põrandale pannes 1 kimades
lapsed mängule mõtlesid;

läksid kõik neli kõrvuti maha
panime käima ja lasime lahti
kumb kiirem, jätab teise maha
ja kumb paremini teeb väravale jahti;

käis "viuuuu", "Prrrrrrrrrr", "tii - tii - tii"
roheline, lilla, puna - kollane ja hõbedane
vaatasime pealt, tegime "hii - hii - hii"
kuidas driftivad essa, tessa, kolmas ja viimane;

enne ema koju tulekut
ei teadnud lapsed, mis valesti
ta tõstab lakke mitu täishäälikut
hoian käes põrisevat kommi uhkesti;

ehk seda mis võitis
kuid ükski neist lelu pole
nagu selgus, ära koristada käskis
kui rihma annab, asi kole;

sest meil kasutada neid vale iga
ja nüüd meil kaelas jamad
hoian 1 käes, "Kas see siis oli viga?"
Ema: "Jah, lapsed, te mul olete mõlemad!";

need polnud mänguasjad lastele
vaid ema kõik 4 vibraatorit
mis mõeldud orgasmidele
neid tellinud, kui vaadanud televiisorit

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard