Pimeduse kattel
Saabus aeg, - seda kaua oodati,
Pimeduse musta looriga,
On nüüd ümbritsev kaetud,
Kattus see kurnatuse koorega,
Mille peale vaevalt loodeti,
Nüüd on hing rusutusest üle aetud...
Tuiskab lund, tuiskab kurbust,
Varjub pime kattel üksik lootuskiir,
Paistab vaid norg, selle küllus,
Täistuisanud nüüd rõõmu piir.
Külmad käed, nii ka süda külmab,
Pimedus minus lausa vaeva külvab,
Pime kate mind valulooris hülgab,
Keltsane pind ning keltsane süda...
6
02/12/2023
Talv
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Anon
Armu! Kasvõi õnnetult ja elu saab hoopis uue maitse ning värvid.
4 kuud tagasi
Veronika Gulak
"Seda, mida vahel tahetakse ütelda pikkade ning igavate tekstide kaudu, luuletused võimaldavad ette kanda lakoonilises ja ka väga ilusas vormis. Sestap ma luuletan".
Info
- Autor: Veronika Gulak (Veronika Gulak)
- Lisatud: 02/12/2023 20:24
- Kategooria: Talv
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 158
- Kopeeritud: 1
