Läbilõige
Me mängisime liivakastis klotsidega, nüüd mängime tunnetega poksides.
Elu on haige, mida ei tahtnud seda saime.
Iga hetk meid tahab lüüa
Isegi parimatest sõpradest saavad võõrad
Ülemusi keda huvitab vaid raha, leiutati süsteem mida keegi näha ei taha
Maailm milles elame, kunagi ei teravne, siin õiget suunda ei tea me.
Pilt millest aru ei saa
Sest mõtted suunatud süsteemi
Ehitame betoonmaju
Tarbimisühiskonnas kus pole vaja aju
Poliitiline võitlus väiksel Maal
Blokeerime armastust kui on väike kaal
Ma ilustamas pole, sest väljaspool on kole.
Tappev toit on igal nurgal
Rahulolu pärast lõigatakse ennast ümber
Koolides jagatakse mürki südamele
Suur korporatsioonid kontrollivad
Inimesed kes elavad nurkasurutult lollina
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud