satelliit
jäi silma mulle miljonist üks valgusekübe,
kuid polnud see täht, vaid satelliit,
olla proovid minust kõrgemal, minust üle,
mulle ütled: "kao minema siit"
oled tundma mind pannud suurimat alandust,
ma polnud seda väärt,
kord palusid sa ka vabandust,
kuid ei ühtki kahetsuse häält.
nüüd abi paluma pean suuremalt väelt,
raskustega saan ma hakkama-
pean nüüd taas seal diivanil istudes
oma hingesügavikku lahkama.
kui oleksid veel siin, siis tean,
et teeksid endiselt mind maha,
ja survestaksid mind,
kuigi öelnud sulle, et ma ei taha.
kas sul endal ei hakka endast paha?
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Leoni Nõmmik
-Naine, õde, tütar, tädi ja lapselaps.
Luuletused on autoriõigustega. Laenamisel, ole pai, maini mind. :)
Mulle saab kirjutada siin: leoninommik@gmail.com
Info
- Autor: j6hvikas (Leoni Nõmmik)
- Lisatud: 20/01/2024 12:41
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 84
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud