Pimeduse embuses
Juba kõik on ära otsustatud
ülimad käsud ette antud
kõndige nüüd surnute seas
ära eelda, mis on mu peas;
selles ilmas pole head ja halba
enam sellist, mis sobib ja ei kõlba
võimsaim teab, mis saama hakkab
piirile kõik ära lükkab;
terve algoritm on ehitatud
põhjale, mis läbi elatud
aga, kes edasi ei liigu
kordab taas neid vigu;
kuid seniks, kui ülim vägi muutmatu
minu hääl on surematu
kurjuses alati on ilu
igas hinnas nii vilu;
omaenda näoga alati
sellega just sünniti
troonil see naine või mees
kellel otsus surmata kõik on ees;
pimeduse embuses oleme kõik
kui on kostnud tuumakeha hõik
maapealse jumala tahtega
käinud ainult tema vaatega;
ütle nüüd kuis me surnud
on midagi muutunud
me ühistes piirides
aga teistes ambitsioonides;
ära anna vabandusi
ja muid heietusi
mil kurjusel sisimene
pole võrreldav see inimene;
pimeduse embusesse kaob
kõike, mis ajast ja arust laob
olnud rohkem kiskjale liha
mis peab kõigile viha;
talle vastu hakata ei saa
kui ära neanud rahvad ja maa
nüüd on parem välja surra
siis ta enam ei murra;
põrgu on tühi
sest meie kuradid on kõik siin
rahu enam ei pühi
kui eksistants ainult paras piin
Järgi luuletajat
Kommentaarid
juku olen
siin leiate igasugu perverssusi ja muidu vastuolulisi jutukesi, daamid ja härrad
:)
Info
- Autor: Alfa beeta (juku olen)
- Lisatud: 12/02/2024 20:27
- Kategooria: Elu
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 70
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud