liivakell
elu teerajad olematuks kulutanud kingad
edasise jäänud aja pead läbima paljajalu
eilne saanud tolmuks mida sisse hingad
väikesed kivid põhjustavad hirmsat valu
kui astud puruks neid oma talla all.
tilgatumaks joodud allikaveest lähker
räbalaiks kantud hinge ümbritsevad riided
unetult lahtise tähistaeva all vähkred
pingete põhjustatud vaimse vaesuse käes piinled.
ainsa küsimusena peas tüütu kärbsena tiirleb
kas olen oma varjust üle hüpates siis parem
pilk igatsevalt möödanikus igatsust piidleb
lootes kogeda veel õnne olemasolu nagu varem.
elu teerajad olematuks kulutanud kingad
nüüd seiskunud on siis pikaldased sammud
tuul puhunud mind tolmuks mida sa hingad
armastuse kiirteel on vaid mälestusmärk -
igavikuks on liivakell meid neelanud juba ammu.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sander Seire Sander Seire
https://www.facebook.com/sand3rolen - see on minu facebook
https://www.facebook.com/neuroticdream/ - see on minu luuletuste leht
kui sulle mu luuletused meeldivad või huvitavad tunduvad siis void anda teada!
aitäh ja ilusat päeva sulle :)!
Info
- Autor: Mushrooms (Sander Seire Sander Seire)
- Lisatud: 15/12/2018 19:16
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 859
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud