Sa jätsid mu
See valu ei kesta kaua,
elult õpinud olen ma midagi,
et ära usalda iial kedagi,
ränk tagasi löök see kui kaotad jalge alt tee.
Sa thad tõusta kuid libised taas,
sa lähed katki ja puruned kui klaas,
tahaksid tõusta ja kokku panna ned killud,
tahad oma südamest välj kiskuda pinnud.
Ära vaata mu otsa palun,
ära ärata kustunud valu sest seda ma tõesti ei talu,
las ma lähen ja kaasa viin mure,
enam siia tagasi ma ei tule,
lähen süda täis päikese valgust,
lähen uuesti otsima uut algust.
Kelly Metsalu
3
25/06/2019
Kurbus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud