Kõnelev kuusepuu

Olin väike kuusepuuke,
kui mind pandi istuma,
juured ajasin maapõue,
et saaks suureks sirguda.

Vihm mind kastis.
Muld mind toitis,
vahest tuul mind sakutas,
okkaid maha raputas,
päiksekiir mind soojendas.

Kevaded on suveks saanud,
pimedad kõik sügised,
talved olen üle-eland,
keegi pole puudutand .

Ükskord ikkagi
ma lähen,
laia ilma laiali,
kännujuur jääb minust
alles,
kus kord suureks
sirgusin.