-
MA LIBISTAN KÄE
metalsesse vette
üks habras kontuur
õrnalt nahale vaob
külm peegeldus
kiirgab kristallsiluette
kui jäine miraaž
klaasjas vaikuses kaob
jäämõrsja üll pulmarüü
valges palees
alt sügavast sosistab
tule
mu mees
ja vähimgi kahk
hingeõhus või vees
lööks tuhandeks killuks
ta pildi mu sees
sulgen silmad
ja vajutan allikavette
mõlemad käed
ja kummardun ette
ses külmas ja vaikuses
ükski kristall
mind enam ei peata
me kohtume
all
13
17/03/2012
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
novice
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: novice
- Lisatud: 17/03/2012 15:59
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 2019
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud