Jaanivana

Pole see mees põtradega
ega kanna ta punast
ilmub kohale oma tibidega
jaanipäeval väljub maasturist;

ees tal päikeseprillid
ja õllekõht ees
päkapikud tema vasallid
ta maika ja šortsidega mees;

head ja halvad lapsed võtavad joondu
head need, kes joovad ja lõket ületavad
kõik isikud tema silmis ei seondu
halvad need, kes kaklevad ja kurjustavad;

halvad lapsed võtab kaasa sauna
ja annab kasevihaga
nii kaua, kui särab õhtupuna
saavad pealekauba päkapikkutelt jalaga;

head võtavad ta habemest õlut
ning aega lüüa lulli
söömaajal saab soolast ja suhkrut
kui pühitseib, kingib sõnajala lilli;

kui näeb veel naisi
siis pahaks ta ei pane
et röövib juurde emaseid teisi
jah, ta omamoodi räpane;

võrreldes jõuluvanaga
ta "tuleb" rohkem, kui 1x aastas
iga aasta kohtub oma lastega
peolisi ta kohaoluga õnnistas;

hääd jaanipäeva, rahvas!
olge ka uueks suveks mõnusad
ta maastur lahkudes sähvas
teda nägid lapsed, emad ja isad

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard