-
Armastus pole kuskile kadunud
kuigi kõnnid juba pilvepiiril
endast märku siiski andnud
korduvalt oled unenäoriiulis.
Röövis koosolemise õnne meilt
liivakellas armutult pöörlev vanadus
tabas südant märklauana meeleheit
lahkumishetkel kingitud kallistus.
Särama jäi hingele taevatähena
näitamaks kaugele teed kuhu lähed
Sulle kunagi järgi tulen ma
et viibida igaviku üksteise lähedal.
12
17/02/2022
Armastus
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Anzelotska
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Anzelotska
- Lisatud: 17/02/2022 12:58
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 414
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud