Suveöö kirg
Suveöö sumedad lõhnad, sirtsude nõiutud mäng.
Põgenen kaugele ära, nipernaadilik perutav hing.
Suplen alasti sügavas meres, tähitu taeva all.
Sina mu suvest kirgas,kiratsev arm.
Liiva elevandiluust luidete vahel.
Luidja ranna sõmedal videvikukarvaliival.
Sinu põgus puudutus minu tulikuumal, võbeleval kehal.
Jäi helendama rästikuhammustusena.
Lasin selle hetke talletada loojuva päikesekuma igavesse raami. Sooja suveõhtu sirtsu laulu sisse. Luidja ranna iga liivatera sügavasse põue.
97
18/05/2022
Armastus
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Boheemlanna
Teinekord tulebki koost laguneda, et endale meelde tuletada, millest me tegelikult tehtud oleme.
Info
- Autor: Boheemlanna
- Lisatud: 18/05/2022 20:30
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 343
- Kopeeritud: 2
