Maailmaruum
Me tõsikindlalt pole enne kuulnud nii,
et taevasinalt kaugele jääb silmapiir.
Me kahe vahel käratsemas kuldne kuu
ning ülbitsemas on kui suur maailmaruum
Kas võite ütelda, miks oleme me siin?
Sest päikseta jääb tühjaks kuldne tähe kiir.
Me vahel õhk, mis aina jahutamas meid,
kuid kuumalt särame, ei ole vaja teid.
Pilvede poole, tähtede embuses
Sukeldub suule, kuukiirte lembuses
Hõljume taevas, ootamas meidki veel
Kui allveelaevas, lõpuks me kohtume
Ei kindlalt väita saa, et reis meil lõppemas.
Ei üldse aru saa. kus lõpeb algab maa.
Kuid siiski usun ma, et võimas linnutee,
meil leiab, annab, otsib üles vastused.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Tiido Korsten
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Aafricaman (Tiido Korsten)
- Lisatud: 06/01/2013 19:21
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 2811
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud