Kuumalaine
Tunda on, kuis kuumus rõhub,
surub vastu pinda.
Puud ja lilled- kõik on janus,
suud küsivad juua.
Kõrvetavalt päike kütab,
ketrab mööda ilma.
Kuumalainetusest pole pääsu,
aeg-ajalt ründab.
Pilvedestki pole juttu,
kõrgub sinitaevas.
Merigi on kuumaks köetud,
kuis lahti saada vaevast.
2
25/06/2022
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud