Sõnale neljajalgne leiti 10 luuletust
Minu neljajalgne sõbrake
Ka lemmikloom võib tunnustatud saada,
kui ta sul ainus sõbrake on.
Heal sõbrapäeval rohkem kallistusi võib anda,
krõbinaid kõige paremaid.
Neljajalgne sõber kallis on mulle,
tema truud silmad saatmas alati.
Saba lehvitades jookseb vastu mulle,
ta sõbralik on igati.
Kui mul mure südant närib,
siis mu neljajalgne sõbrake
peidab pea sülle minule,
seal niutsub tasa kullake.
Rõõmsaid päevi väga palju
koos me vastu võtame.
Suurteks sõpradeks me jääme,
koos pikka eluteed me kõnnime.
Neljajalgne padi
Kassi kõige parim koht
on ta väike pehme kõht
kui ta end pesas kerra ajab
toad nurru kajab;
poleks kaisulooma ilma kassita
ja kui oskaksin end pisikeseks muuta
laseksin ta peale end kukkuda
et ta karvadesse ära uppuda;
jahhh ... ei saa paitamisest isu täis
mu käsi üle kodulooma käis
siis sügan kõrvatagust
on ju väike mõnus karatuust
Tuline muinasjutt
Et vabaks saada
ja, et ei tüütaks teised
tuleb vaja end avada
nagu seda ikka kangelased;
kutsub isand rüütlit
kes päästaks printsessi tornist
selleks pole vaja aadlit
piisab niisamu matsist ka vist...;
läheb siis ilma mõõgata
roheline mees üle silla
kus lohet võib kohata
see püänt pilla - palla;
ja ta pole üksi
kaasas mingi neljajalgne
pistis soomusrüü püksi
lossi välimus on esmapinge;
sai siis printsess toodud
kõrvetas perset, aga asi ants
üks uus muinasjutt loodud
sookolli ummamuudu elegants;
aga siin on ka jutu moraal
kui tegemist on lohega .....
Koer Rulli
Mu stressitase läheb nulli
isegi, kui taskus pole sulli
puhun teile mulli
kuidas meeldib koer Rulli;
aastaseks see saanud
üks neljajalgne karvand
on hundikrantsi segu
mõnusa mänguasjaga tegu
väledam, kui Bolt
ja ületab Erkki Noolt
usaldan teda püüdma pagulasi
mil teenib ausalt sugulasi;
nätsutan ta karva
ma pikalt ei arva
kuidas peab jahistrateegiat
sest ta täis energiat;
saba lipub nagu Propeller
joosta eest jube triller
Rulliga kunagi igav pole
mõnusamat koera temast ei ole;
talle meeldib hüpata
ja mu riideid küünistada
tasku otsast ära rebinu .....
Sõbrapäeva kingitus
Ühel kaunil sõbrapäeval
ma kingiks sain koera endale
Nii armsakese karvakera,
kaela ümber rihmake,
rihmakesel nimeke,
nimeks Valentinike.
Südamest ta kallis mulle,
mina kallis temale,
sammugi ei jää must maha,
nõnda truu ta minule,
minu kallis Valentinike,
neljajalgne Sõbrake!
Mopp!
Põrandal on tööriist
ei tea, millal sinna jõudis
ja jätkab seal vedelemist
kuni midagi kuulis;
ja ise see hakkas liikuma!
tegi "auh - auh" istukil
tuli perenaist lakkuma
karvad koeral kiivakil;
see on ungari lambakoer
komondor on neljajalgne rasta
elav mopp on see koer
ja elab üle 10 aasta
Naabri viimased pühad
Mu naabrimees on tropp
tal koduloomaks sakslane
haukumisest mul ees on kopp
impulsiivne on ta neljajalgne;
iga kord, kui möödub keegi
ta lambakoer ohvrit ehmatab
omanikuga rääkinud ennegi
kuidas loom võõraid järsku kollitab;
ja teda see ei koti!
naabritena õelnud heaga
tema peab ainult oma nooti
siis lahendame asja kurjaga;
mil kodus oma õldsi joob
ei koer ja ta pätipere välja tee
kui jänku Juss munapommi koridori toob
hee - hee - hee...
Pihtimus
Esimesed katsetused
põletasin ära –
ma ei ole ometi
nii nõrk ja tundeline…
Olen parem neljajalgne
(jooksen kiirelt ära),
läbipaistev, keeletu
ja kana-värvipime.
Aga värvilisteks jäid mu
unefilmivõtted,
nelja ilmakaarde milles
laulsid inglivoorid…
Parmudena jälitasid
maha maetud mõtted,
elu tuleriida katsed,
keeva vere proovid.
Nii et palun ära hoia
jutu vastu vimma,
kui pihin oma žestivaese
äpardunud loo…
Värsid, mille neelasin,
mind muidu veavad vinna
ja seda köit ma üle piiri
võiduni ei too...
/Mari*Uri/