Hansi!!!

Päike tõuseb kaugest kuuselaanest,
särab aasal aurustuvas kaste-vees .
Kuid ometigi seda kaunist-vaadet,
sa aknast imetled , kus trellid ees ...

Kuis tahaksid sa üle aasa - minna , .....

Loe edasi

Suvi, merel vaikne laine voogab,
neid randa toob, sealt jälle viib.
Me vaimu, temast rahu hoovab,
see puudutus , kui õnnis inglitiib.

Sügis, ta pind , marutuulte vallas,
nüüd kitsaks jää .....

Loe edasi

Kui otsustab aju , mida hing ei talu ,
sellest meil tekkib , südame - valu .
Kas oled sa naine , või oled mees ,
see lõputu lahing , ikka meis - sees .

Peagi endas ,sisemist-rahu veel näed .....

Loe edasi

Sina ja mina , kui - üks on keha ,
oled lähedal , tühjus - mus kaob .
Mõistusel siin , pole midagi teha ,
südame-muusik ,meil rütmi taob .

Tuled rutates , veel kerkimas kuu ,
erutus , em .....

Loe edasi

Kodumaad otsides , eelkäijate rännakuist,
leidsime põhjala-külma ,õnnes kui vaevas .
Esiisad kaitsnud , väikest me - rahvust ,
ajal-hämaral , hoidnud õnnistus - taevas...

Nüüdseks .....

Loe edasi

Rattad veerevad ja ees maailm,
uus avaneb kui seni näinud silm.
Vastu ruttab taevas ,mets ja tee,
sild, mis üle läheb sillerdava vee.

Nüüd , erinevad ridamisi - majad,
tänavail , nendeva .....

Loe edasi

Koos rändajad ruumis - ajas oleme,
seab ta tunni ,mil sünnime ,sureme.
Aasta ringid , veel olla , eluteel sel ,
loeb kiirelt kokku , meil päikesekell .

Planeet Maa , leid kõiksus imedest .....

Loe edasi

Elu algus sul , kui kevad-nire,
särav , pulbitsev , jõkke teel .
Jõudes sinna , kus kosk kiire,
tormad rutakalt , edasi veel .

Saabub suvi ,raugeb vete rutt,
elujõel mõtteid koguda jõuad .....

Loe edasi

Kaunis igatsuste suvi , täis päikest,
mõjub kraadidega , nüüd palavalt.
Suur õnn , kui lootnud vaid väikest,
meid puudutada , võib rabavalt.

Koidikul maa , kõikjal kuldab üle,
silma .....

Loe edasi

Kõik hetked , mis elus õnneta ,
sul abiks , õnnemaad - otsida .
Teadmisi kogu tööta ja unista ,
ka õnne võid , lähedalt - leida .

Oled õnnemaa , me kodumaa ,
kui raske küll , vahel s .....

Loe edasi

Kui tuled , ära too mul lilli ,
sest neid väga , armastan .
Tahad,nende kevad-noorust,
vaasi vees , veel uputan .

Las õitseb , kõigi silmailuks ,
juured , püha-mulla sees .
Lõikad seal .....

Loe edasi

Siit kantslist , kõneleme maha,
ja luules see , mis meile püha.
Kes kuidas otsustab meis hing,
ta loomevõime maagiline ring.

Siin leides tuge ühiselt sedasi,
arendame ka poeesiat , edasi.
.....

Loe edasi

Luuletades kähku sead ,
ritta kenad värsi read .
Alul ka ei vaeva pead ,
küllap tulid päris head .

Silud vead paika reeglid ,
need luule kõverpeeglid .
Võtab ära loome isu ,
kaunist và .....

Loe edasi

Kask leinab , kalmu kohal lehekullas,
eemal lillevaibal , kõrgub vana tamm.
Ta võimsas kroonis , mustas mullas,
tõusnud esivanemate põrmust, ramm.

Kord puhkan minagi , ses kalmuaias,
kui ma .....

Loe edasi

Tulime kui maailm oli veel pime,
karmi Põhjala rüppe - sellal.
Väikerahvana õnneks - kestsime,
orjusest vabal nüüd isade maal.

Lihtrahvas , kes saanud - priiks,
pisut haridust ja valmi .....

Loe edasi

Ei aeg see võinud uni olla,
päästan luule salmid valla.
Sellest kuidas Eesti rahvas,
muistselt , õnneaegu elas.

Kas ka Kalev koju jõuab,
või ta ikka Soomes veel.
Sepa juures asju ajab,
.....

Loe edasi

Tuul väle väljal jookseb.
metsa - sasib , mühiseb.
Viib lehed kuivad puul,
murrab oksi , sügiskuul.

Linnud, lahkumas teele,
päikesega soojale veele.
Siin harv ta kuldne kiir,
üha nõrge .....

Loe edasi

On kurbus see , mis krampi kisub huuled,
siis valla - päästab , kuumad silmaveed.
Nüüd silmis sära sul , kui pärleis kaldal.
kus puudutamas hell , neid vette - vool.

Nuta , lahkub mure maa .....

Loe edasi

Mõistatuseks paljudele jäävad , värsiread,
osad tõeni jõudmiseks , pingutavad pead.
Sinu luule vaid , teisele hingele , salajutt,
keda otsid , ja iial ei leia , kui sellega rutt.

Hansi!!! .....

Loe edasi

Nooruses varem, sind nähti välimusest,
kordades nüüd parem, oled sina seest.
Tegemistes kõigis, palju rohkem meest,
poole elukogemus , teeb ära isa eest.

Eemal kodumaa ja tema rannad,
sulle kallid, hinges keda kannad.
Siis igatsuse väele , alla annad,
ei võõrsil hoia, ka taevamannad.

Kodus tagasi , kui uuesti sünnid,
möödas mured , igat .....

Loe edasi

Noorus, nüüd maailm sulle valla,
vaatad kõrgelt kõigi peale alla .
Silmi katab unistuste , petu loor,
see tähendab et oled , alles noor.

Õnn põgeneb , ta lind kel tiivad ,
kui valid tee .....

Loe edasi

Ma mõtetele otsin kodu,
üle neid, mul terve rodu.
Aina tiirlevad siin peas,
on kui linnud, liinil reas.

Teeks neist , mõne värsi,
aeg kallis, raisata ei kärsi.
Sätin , rahva sekka välja .....

Loe edasi

Nooruses , energiat lõputult palju,
oma keha arvelt , teed võllanalju.
Ka surm võimetu , tundub su ees,
tõestades teistele kui alfa sa mees.

Tagajärg oodata, siin kaua ei lase,
halveneb te .....

Loe edasi

Kokku saatusega kui ühendad käed,
sind juhtimas , tema - tahte väed.
Tehtud vigu ,teel korduvaid näed,
oma kaaslasi tunne , kellega lähed.

Kas saatja musta sulgne varju ingel,
põhjus siis .....

Loe edasi

Koju ootame sugulashingi, jõulupüha kaunimal päeval,
kui südamesooja valgus helgib kuusepuust ehitud seal.
Meenuvad ilmast lahkunud, ka noored kes otsingu teel.
rõõmupüha pisar laugel , kes .....

Loe edasi

Õnnelikus - kodus vaibub, kiire aegade rutt,
kõlamas laste suust naer , pisiperest ka nutt.
Katuse all pesi , pääsud kus pununud reas ,
elab rahvas, õnne aja muistse lauludki peas .

Õitseb .....

Loe edasi

Hing sinus vestab keeles , mida veel pole loodud,
kannab armastust kallist teise hingest sul toodud.
Lohutab kurbuse ajal , toetamas raskustes retkel,
vaimu vaprana hoiab , vaenlase rünnaku - hetk .....

Loe edasi

Kui vapraks vahel vaimu ka ei sea,
mõeldes , on talvgi elamiseks hea.
Jääb unistuseks kevadloodus rõõsk,
helge suvesooja paitav päikselõõsk.

Õrnad loodus õied olnud siin maas,
talvelg .....

Loe edasi

Elad kodus kus alati päike,
ees avastus maa sul väike.
Siin õpid kõike mis vaja,
toeks pere ja hubane maja.

Pea sirgud rändad maailma,
et leida sealt paremat eest.
Taipad heast paljust sa .....

Loe edasi

Sügis , lehed langemas puul.
Lehtedest keerlemas valts,
suve hüvastijätu see tants.
Jalge all sahin , sosistab tuul.

Sinus muusika heliseb sees.
Lähed kaugele kullatud teel,
lootes suveni .....

Loe edasi

Kui haldjas , kõndis see veetluse ime,
hõljub ta sädelus, kuni kaugusse kaob.
Looja , päiksehelk minnes siin vaob,
päevane - aeg , tundub õhtuselt pime.

Märganud kord vaid seda looduse sà .....

Loe edasi

Kaua ootasid kuid ootamatu siiski.
seisab sinu ees see veetlev muusa.
Silmis sära , peegeldamas hellust,
teda tundsid veel mitte südamega.

Kibuvitsa õiest sirgus malbe neid,
polnud minagi va .....

Loe edasi

Lähen valguses ja vari saadab mind,
hämaruse aeg vaid päästab - sind.
Minevik , meenutamas ulme - sarju,
eredana pikalt , kannad tema varju.

Mure-uus , vanad unustusse jäävad,
sinna mõn .....

Loe edasi

Talveunest me kodumaa ärkab,
linnulaul , rohelus , lilli tärkab.
Kingid kaunid päikeselt need,
süda rõõmsam, kutsuvad teed.

Meelitab kevade minema õue,
valgus energiat laadima põue.
J .....

Loe edasi

Veel sadu piiskadena , langeb maha,
halli pilve õhtuks , klaarib meretaha,
Kui häbenedes päike , roosas taevas,
sealt viimse pilguga meid , saatmas.

Viib koidukiired kauge maade randa,
kuhu .....

Loe edasi

Sinu tõde, ainult sulle omane mõttelaad,
üldjoontes sugurahvas , kattuvad - nad.
Teisel rahval erinev mõtte - meel, keel,
kohtud kas partisani , või sõbraga teel?

Maailmas ühine olla , và .....

Loe edasi

Öös hilju aasta ajalukku lahkub pimedusse jättes meid,
päev loidab tulesäras , uusaasta - uljalt tervitamas teid.
Soove häid kui taevas tähti , terve - ilmaruum on täis.
kõik kas hiljem tà .....

Loe edasi

Nüüd kevadele valla taeva värav,
jääb päikesele luua, loodus särav.
Ta tuleb - hilju üle metsa , aasa ,
toob roheluse, lilled endas kaasa.

Sealt kõrgelt , hõbe - pilve piiril,
imeline .....

Loe edasi

Kustub lootuskiir murepilve avaruse taha,
kirkad unistuste purjed, kadumas on uttu.
Helge mõte olnu , pimeduses hävib ruttu,
kõik ligidased kallid jätmas sind on maha.

Kui hävitad ennast ei .....

Loe edasi

Õnn see kui isa , sinu kõrval on veel,
tema kogemus, õpetus abiks eluteel.
Rasket koormat oma õlal ta kannab,
pere nimel , endast ju parima annab.

Kodumaa kaitse vapraid mehi vajab,
isamaa .....

Loe edasi

Luba suudluseks palusin sinult.
Vaid imelist tunnistades tõde,
sind armastan kallis kooliõde,
kostus ja sõna ahvatlevalt suult.

Kaunis õis sa kiretormi loodud.
Kui hommikus veel kastemärg, .....

Loe edasi

Kui seisad õrnal , armu lootus pinnal,
vaid unistustes loodud õhulossi ees.
Ja märkad , kuidas keegi juba sees,
sinu õnne naudib reaalset täiel rinnal.

Ajad hingevalus , pea mööda läevad .....

Loe edasi

Nüüd kamber teine,vaateski on muutus,
tänav , liiklus toimib ja miski sinu sees.
Õhtutuled säramas kus sina vaba mees,
võid peagi kaaslaseks siin olla meie ees.

Trellid sulle , kui prillid .....

Loe edasi

Ta tuleb siis kui enam sa ei oota,
taas seda rõõmu,valu,õnne loota.
Kannatad , siis tormiks - paisub,
või kergem , lainetus mis vaibub.

Armastus harva koosneb meest,
pigem muredest , pisara .....

Loe edasi

Sinu jaoks pole olnut , vaid - olevik sind köitis,
hing harjus meiega ka mina ilma sinuta ei saa.
Mind valdav kurbus laine , üksindusse - heitis,
armunute saarel , jalgealune kadumas on maa.

M .....

Loe edasi

Tahaks rõõmust valju hõisata,
väike - liblikas olla , kevadest.
Tuulel soojal kanda end lasta,
üle metsadest , jõgede veest.

Vaid lennul tunned end vaba,
maine piir tõkked kõik kaoks. .....

Loe edasi

Kodulinna melu videvikku rauges,
teekäijad üksikud kiirustasid veel.
Öö vaikuses õrnu helbeid langes,
seal ridamisi sinu jäljed , jäid teel.

Läksid kauaks ei tagasi , saa tulla,
kodusoo .....

Loe edasi

Elu ette meile mängib rütmid , rollid,
õnne kui kehas rahu hinges rõõmud.
Kiirelt olevikkus , tulevikku - liigud,
jättes minevikku , noorusaja noodid.

Kaug tulevik , koos vaid unistustes .....

Loe edasi

Vahel luules kurbus,ootus,
armastuse ,õnne - lootus.
Ridu saadab ilus - loodus,
kõiksus sära , taevalaotus.

Hansi!!!

Tõusev hommik tähetarkust varjab,
päev valgeks muudab pilkast ööd.
Vaid koidutäht jätkamas on tööd,
kuni päike õrnad uduloorid korjab.

Nüüd pimedusest järel varjud puul,
seesama .....

Loe edasi

Püha isamaa kaunis sa tema poole kummarda,
ta ilu silm ei hoomata suuda, süda õnne taluda.
Kuis armastad maad , laineid rannal vahuseid,
vaba jälle Eesti rahvas , elanud siin - sajandeid.

KÃ .....

Loe edasi

Öös kõnnin , päikesel loojaku tund,
tuul vaibub, linnudki nägemas und.
Veel öökull vaikuses hüüab - uhuu,
järvel tähesära ,vees loperdav kuu.

Tajud kui väike , universumis sina,
te .....

Loe edasi

Sammud kergelt üles , järsust vooruse mäest,
toeks sulle sõbrad, armastus hoidmas on käest.
Kurjus ei kaua see püsi , headus tõrjumas sind,
kuristikku kuri veereb , õelusest rebeneb rind.
.....

Loe edasi

Helge suve kauneid hetki antud mõnel viivul,
jahe sügis kirjuks maalib loodust linnutiivul.
Üha valgust vähem, päike varjub vihma uttu,
öö külmakraadid toob , talv ligi hiilib ruttu.

Lum .....

Loe edasi

Palju luulet kaunist, ilma tuleks luua,
loova hinge hellitusi rahva ette tuua.
Mõtteterad helged , massidesse viia,
kuni püsiv - rahu , koju saabub siia .

Hansi!!!

Meil minemisel , alati suur rutt,
jääb poolikuks hüvastijätul jutt.
Jättes inimesed kes sulle kallid,
oled nendega vaevu keda sallid.

Kas hetkel pisut vale oli arusaam,
või liialt ligidal .....

Loe edasi

Hommik ,vaatan aknast särab päike,
sirgub laternaposti all põõsake väike.
Seal ümber varblased hüplevad üles,
nokivad valminud seemneid ta süles.

Kuigi neil ümbruses palju veel rohtu, .....

Loe edasi

Hinge siin ei võlu , kiire võiduusk,
valu karjatus või kannatuste tusk.
Vaid lootus, seob lähedasi kaugel,
nii tajud õnne , kurbus sul laugel.

Ka armastus,ühe täitnud südame,
pooltühi .....

Loe edasi

Sügisaeg, pilved päikesel katavad palgeid,
tuul seal puhumas eemale , usinalt - neid.
Vahel lauldes vaikselt, meelitada proovib,
siis marus möirgab jõuga, alistada soovib.

Suveloodus õrn e .....

Loe edasi

Ãœksi triivid saatuse merel.
eluraskuste tormides seal.
Otsi varju me kodusaarel,
või hukkud ta karide peal.

Leia - sõber , teekaaslane,
mõte kel ergas karsklane.
Abiks hinged sul armsad,
.....

Loe edasi

Sealt raske ju tulla,
kust minna ei taha.
Sinna astumas olla,
kuhu käija on paha

Hansi!!!

Sügisajal kodumajas üksi , nukras tujus,
vihm katusel trummeldab, lõputus rajus.
Pisarais aknas ,halli vaatan sügistaevast,
tuleksid rõõm päästaks murede vaevast.

Hüüded sinuni ei kost .....

Loe edasi

Meie Emal sünnipäev , üks tähistada juubel,
öelda ei tohi milline , välja näeb ju noorem.
Riivanud pole ta jume , ruttava aja koorem,
elurõõmu toonud talle , hooliv emalik meel.

Ema õn .....

Loe edasi

Meid ühendab sünnimaa püha, kannab hoolt,
säilitades rahva , kauni keele milles suhelda.
Ta randa , kõrguvaid metsi , viljakast mulda,
vaba meri embamas mitme ilmakaare poolt.

Iidsed veel s .....

Loe edasi

Vaatlen rannal kuis tuul lainetama tõstab vett,
kaldal rebenemas vahuks laineist voogav kett.
Uljad kajakad , neil tiib merepinda puudutab,
plinkiv majaka valgus ööpimedusse sähvatab.

Ãœksi .....

Loe edasi

Hirm pole hirmus,
ohtlik selle puudus,
hulljulgus sinus.

Hansi!!!

Meid eelneva ühiskond , takistab vääritu,
viibime lootuste öös , enne säravat koitu.
Helgem tänagi pisut ning aastate pärast,
inimkond muutub , küllalt kurjuse kärast.

Hansi!!!

Ma saada ei taha , kellekski,
soov tervikus olla iseendaga.
Aga tutvuksid sina minuga,
jääb minus , pisut - sinustki.

Meie suhted ei erine kaubast,
kellele , kuipalju , mille eest?
See sõlt .....

Loe edasi

Uues alati lootus temas puhtam on valgus,
ongi oodatu see või näitab õige tee algust.
Päike valitseja, ta pimedusest loob valgust,
hämarus hajub ja koidab õnne särav algus.

Hansi!!!

Kaugele kodumaa taevas lahkuvad kured,
kaasa hüüavad siit oma sünnimaalt pered.
Rännul võõrsile , ületavad maad ja mered,
lõunamaa rannal lõpevad külmade mured.

Uhked pesad neid meenut .....

Loe edasi

Kaunis kevades kohtasin , mai päeval sind,
nüüd päikeseline maailm, vaimustab mind.
Igal saabuval õitseajal loodan leida ta üles,
tuled kui tookord õnnelik vastu, õied süles.

Ãœlev arma .....

Loe edasi

Elult midagi ootad ka seda , mis iial - ei tule ,
armastus soojendab ju siis kui lootustki pole.
Kord nägin imelist me koos pühadeööl und,
taevast vaikselt alla langes , õnnist jõululund. .....

Loe edasi

Ümbritsev maailm , kõikjal meie - ees,
kõige lähim hingeline , asub sinu sees.
Meis igas erinev , kujutlus sest - ilmast,
keegi külmaks jäi, sul aga pisar silmast.

Virtuaalne täiusl .....

Loe edasi

Lilleväljad imelised neis ilu , värviküllust - õrna,
kaunist hetke meile loomas , ärkav kevadine maa.
Noorte õielehtede aroomis metsateele jõuan maa,
hinge vallutab siin loodus , tun .....

Loe edasi