Eemal kodumaast
Võõrsil puudust tunneb süda,
kodumaast, mis armas on,
hing ei leia rahu enam,
talgi valus olla on.
Kuused, männid pole samad,
võõrad majad, katused.
Inimestel teine sära,
teine sära silmades.
Mägedes kaja hüüab kodu,
kodu...kodu...kodu...!
Vaevalt nuttu kinni hoida suudan,
hinges käib ringi valu.
Linnulaul on kodumaine,
vidin südant soojendab.
Mäed need on nii kõrged, kõrged,
tipud pilvede alla trügivad.
Ümberringi teine elu,
teed ja rajad tundmata...
Oma emakeeles rääkida,
tahaksin ma lõpmata.
Teine keel võib olla ilus,
hea kuulata,
kuid oma kauni kõlaga emakeelt,
ma teise vastu vaheta.
9
17/01/2023
Elu
Järgi luuletajat
