Sarisittur

Kui häda ei hüüa tulles
ja ei anna häbeneda
vaatab, mis lume alt alles
tuleb vaja kohanaeda;

uuesti olukorraga
kus koerte miinid laiuvad
isegi tänaval lükata sahaga
hunnikud vastu naeratavad;

ega ma ka puhas pole
olen sellest enne rääkinud
et kiire ainevahetus on kole
minul raske tööl olla olnud;

jooksnud sõiduteel ringi
hoidmaks pärakut ja magu
seda tegema jäingi
kui ei saa survest jagu;

alukatel tõmmise jäljed
seda kõik teavad peres
nagu taak on pesamuna küljes
olla sarisittur on mul veres;

mu isa käinud ekstra kodus
sest pole kemmergut objektil
kui kutsub halastamatult loodus
pärinud temalt käia palju potil;

ükskord kellegi aias
nagu indialane pidin kükitama
hea, et põõsaste vahel suvilas
tulin territooriumit märgistama;

ja torkavalt puhtaks küürisin
oma perseauku nõgeselehega
kogemata selle võtsin
aga ikkagi pole vahet, ega?;

olen sarisittur - oma seedesüsteemi ori
halvimal juhul pean kandma mähkmeid
täidan ära kevadise huumori
soojad ajad ees, tuleb muid juhtumeid;

küllap ka siis minu miin
jääb oma ohvrit ootama
seda jagub seal ja siin
seega, peate ette vaatama

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard