Surm.
Surm, kui uue algus,
mälestuste varjus.
Su hingetühjus,
kui hõbekuljus.
Oh mu kallis surm,
sa oled minu hurm.
Sinu eest pääsu pole,
ei kuhugipoole.
Sa tulid sel ööl, suudlesid mind.
Sel süngel ööl ütlesin, armastan sind.
Poleks arvanud, et armun,
kui su ette ilmun.
Sa oled sõltuvust tekitav
ja hirmuäratav.
Kuid siiski oled nii hurmav,
see on lausa surmav.
83
25/05/2023
Armastus
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Anon
Natuke varavõitu hakata põhikoolis mõtisklema surma üle. Elu ja armastuse üle, seda kindlasti. Aga noh.. Kui see noore Wertheri sündroom teismelise eas peale tuleb, siis tuleb seda kogeda, et ta üle elada. Jõudu, selleks!
6 kuud tagasi
Gerli V.

elu on tunnetekarusell, aga päike tuleb ka peale kõige pimedamat ööd<3
Info
- Autor: Kelly.9459 (Gerli V.)
- Lisatud: 25/05/2023 10:35
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 152
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud